Kutsutud tunnistama
Lugege Apostlite tegude 8:26-38
Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni. (Apostlite tegude 1:8)
Ühel kiirel hommikul kohtasin ma kliinikus pidalitõbist, kes vajas operatsiooni meie enam kui 100 kilomeetri kaugusel asuvas haiglas.
Kui ma talle seda ütlesin, hakkas ta nutma. Mees ütles, et ta on oma haiguse tõttu sageli mõelnud enesetapule, kuid tahab siiski elada. Otsekohe tundsin sisemist tõuget Pühalt Vaimult rääkida mehele, kuidas Jeesus teda armastab ja tuli siia maailma, et anda talle ülikülluslik elu. Kuid ma teadsin, et üle 50 patsiendi ootab, et ma nad vastu võtaksin, seepärast otsustasin loobuda igasugusest vaimulikust vestlusest. Ma kutsusin ta kolme päeva pärast tagasi, kavatsedes pühendada talle rohkem aega ja rääkida talle Jumala armastusest, kuid mees ei tulnud.
Aja möödudes mõtlesin sageli sellele mehele. Ma palusin, et Jumal annaks mulle andeks, et ma ei olnud sellele mehele tol päeval evangeeliumi kuulutanud, ja palvetasin ta elu pärast.
Mõni kuu hiljem sõitsin ma haiglasse. Pühapäeval läksin ma kirikusse. Ülistuslaulu ajal vaatasin ma ringi. Mu süda hüppas rõõmust, kui nägin rahva seas pidalitõbist, kes rõõmsalt laulis. Ma tänasin Jumalat, et ta oli selle mehe elu päästnud.
Aja möödudes mõtlesin sageli sellele mehele. Ma palusin, et Jumal annaks mulle andeks, et ma ei olnud sellele mehele tol päeval evangeeliumi kuulutanud, ja palvetasin ta elu pärast.
Mõni kuu hiljem sõitsin ma haiglasse. Pühapäeval läksin ma kirikusse. Ülistuslaulu ajal vaatasin ma ringi. Mu süda hüppas rõõmust, kui nägin rahva seas pidalitõbist, kes rõõmsalt laulis. Ma tänasin Jumalat, et ta oli selle mehe elu päästnud.
Pramila Barkataki (Uttar Pradesh, India)