Jumal tunneb meid
Lugege Jesaja 43:1-3
Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse. (Jesaja 49:15-16)
“Kas ta tunneb Jumalat?” küsis mu sõbranna ärevalt, kui ma rääkisin talle murest oma ema halveneva tervise pärast.
Ema langemine Alzheimeri tõve pimedasse öösse kulges kiiresti ning ta hakkas isegi oma laste nimesid ja vanust segi ajama.
“Kas ta tunneb Jumalat?” Ma mõtisklesin, vaadates oma habrast ema. Kogu oma elu oli ta ustavalt käinud kirikus, osalenud meie koguduse sotsiaaltöös ja elu lõpu poole otsinud abi pastorilt, et süvendada oma käimist Kristusega. Nüüd, mil ta vaevalt mind, oma last, ära tunneb, ei oska ma öelda, kas ta tunneb Jumalat. Vähemalt ei tunne ta Jumalat viisides, mis olid olnud ta elus tavalised. Kuid ma leidsin lohutust Jesaja tõotuses: Jumal tunneb teda kindlasti.
Mu ema suri neli aastat tagasi ning ma usun, et Issand tunneb teda nüüd ja on teda alati tundnud. Ükskõik kui kadunud ta oli meile, oma lastele, ei olnud ta kunagi kadunud meie Jumalale, kes ütleb: “Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse.”
“Kas ta tunneb Jumalat?” Ma mõtisklesin, vaadates oma habrast ema. Kogu oma elu oli ta ustavalt käinud kirikus, osalenud meie koguduse sotsiaaltöös ja elu lõpu poole otsinud abi pastorilt, et süvendada oma käimist Kristusega. Nüüd, mil ta vaevalt mind, oma last, ära tunneb, ei oska ma öelda, kas ta tunneb Jumalat. Vähemalt ei tunne ta Jumalat viisides, mis olid olnud ta elus tavalised. Kuid ma leidsin lohutust Jesaja tõotuses: Jumal tunneb teda kindlasti.
Mu ema suri neli aastat tagasi ning ma usun, et Issand tunneb teda nüüd ja on teda alati tundnud. Ükskõik kui kadunud ta oli meile, oma lastele, ei olnud ta kunagi kadunud meie Jumalale, kes ütleb: “Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse.”
Sarah Schaller-Linn (Tennessee, USA)