Kõige raskemad päevad

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 23

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja sau, need trööstivad mind. (Laul 23:4)

Käes on mu elu kõige raskemad päevad. Raske haigus põhjustab mulle suurt füüsilist valu. Ma olen oma maise teekonna lõpus, millega me kõik peame kunagi kokku puutuma. Olukorrale vaatamata toetab mind eriline jõud ja ma pole pidanud hirmu tundma.

Ma leian tröösti jalutamises ja Jumalaga vestlemises, Jumala sõnale kuuletumises ja tundes, et ma teenin Issandat. Füüsilistest kannatustest hoolimata leian ma lohutust ja varjupaika Jumalas.

Kristus ütles, et igaühel, kes usub temasse, on igavene elu ja ma usun temasse. Külluslik elu Kristuses on üle surmast; me usk kinnitab seda. Maise teekonna lõpus puhkan ma Issandas. Ja nagu apostel Paulus, kinnitan ka mina: “Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu” (Filipi 1:21).

Kui ma valmistun oma teekonna järgmiseks osaks, voolab minust üle rahutunne. Nendele, kes võitlevad raske haigusega, ütlen ma, et me võime jääda kindlaks ja turvaliseks teadmises, et lõplik võit kuulub meile.

Laurina Matos Dotel (Barahona, Dominikaani Vabariik)

PALVE:
Sinu tahtmine sündigu, Issand. Kui me kõnnime läbi pimedate orgude, siis aita meid meeles pidada, et me jõuame Sinu igavese rõõmu ja rahu riiki. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Selle elu lõpus astume igavesse ellu.

PALVE TULIPUNKT:
Need, kes lähenevad surmale

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.