Lugu armust
Lugege 2. Saamueli 4:4 ja 2. Saamueli 9:1-7
Ja Taavet ütles temale: “Ja sa ise saad alaliselt süüa leiba mu lauas.” (2. Saamueli 9:7)
Tundus, et Mefibosetil, kes oli sündinud lossis ja kellest pidi saama tulevane Iisraeli kuningas, oli olemas kõik, mida ta vajas.
Kuid ühe päeva jooksul muutus kõik. Ta mitte ainult ei kaotanud oma isa Joonatani ja vanaisa Sauli, vaid kiire põgenemise ajal juhtus midagi ja Mefboset jäi jalust vigaseks. Vähem kui kahekümne nelja tunniga sai sellest troonipärijast orb, kes elas üksinduses, valus ja vaesuses.
Me ei tea ühtki üksikasja. Kuid hiljem näeme Mefiboseti elus Jumala armu, sest Issand käskis kuningas Taavetit meeles pidada oma tõotust Joonatanile. Ja nii leidis Mefiboset jälle ennast lossis elamas. Kuigi ta oli palju kannatanud, sõi ta lõpuks jälle kuninga lauas.
Jumalal on samasugune tasu meile kõigile. Ükskõik, kui raskeid katsumusi me oleme üle elanud, leiame me ennast istumas suure Kuninga peolauas mitte külaliste, vaid Jumala laste ja pärijatena.
Kuid ühe päeva jooksul muutus kõik. Ta mitte ainult ei kaotanud oma isa Joonatani ja vanaisa Sauli, vaid kiire põgenemise ajal juhtus midagi ja Mefboset jäi jalust vigaseks. Vähem kui kahekümne nelja tunniga sai sellest troonipärijast orb, kes elas üksinduses, valus ja vaesuses.
Me ei tea ühtki üksikasja. Kuid hiljem näeme Mefiboseti elus Jumala armu, sest Issand käskis kuningas Taavetit meeles pidada oma tõotust Joonatanile. Ja nii leidis Mefiboset jälle ennast lossis elamas. Kuigi ta oli palju kannatanud, sõi ta lõpuks jälle kuninga lauas.
Jumalal on samasugune tasu meile kõigile. Ükskõik, kui raskeid katsumusi me oleme üle elanud, leiame me ennast istumas suure Kuninga peolauas mitte külaliste, vaid Jumala laste ja pärijatena.
Nancy K. Brown (Ohio, USA)