Äravoolanud veed
Lugege Iiobi 11:13-18
Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele. (Iiobi 11:16)
Mu elus oli palju raskusi – mul oli kasvaja ja sellega kaasnes kindlusetus.
“Kas operatsioon õnnestub? Kas saadakse kasvajast võitu? Kuidas mu perekond hakkama saab, kui ma suren?” Igal hommikul ärkasin ma nende mõtetega üles ja läksin nendega õhtul magama. Tumedad mõtted ümbritsesid mind ka siis, kui ma püüdsin Jumala tõotusi kuulata. Kui ma lugesin Iiobi raamatus toodud Soofari sõnu, siis tundus võimatu, et mu raskused võiksid kunagi taanduda nagu “äravoolanud veed”. Kuid ma seisin oma usus kikivarvul, pelglikult välja sirutudes ja paludes, et Jumal teeks selle uskumatu tõotuse minu jaoks tõeliseks.
Aastaid hiljem avastasin ma uuesti selle kirjakoha. Kui ma neid sõnu valjusti lugesin, kajas mu hing vastu: “Jah! See on tõsi!” Üllatuse ja rõõmuga kogesin, et kasvaja ei domineeri enam mu mõtetes ja argitegevuses. Ma elan selle haardest vabana. Muidugi on kasvaja mind mitmeti muutnud – enamasti paremuse poole, kuid ma olin hämmastunud, nähes, et mu mure on kadunud minevikku ja taandunud mälestuseks. Issand on teinud selle salmi, mis on nüüd osa mu igapäevasest tegelikkusest.
Aastaid hiljem avastasin ma uuesti selle kirjakoha. Kui ma neid sõnu valjusti lugesin, kajas mu hing vastu: “Jah! See on tõsi!” Üllatuse ja rõõmuga kogesin, et kasvaja ei domineeri enam mu mõtetes ja argitegevuses. Ma elan selle haardest vabana. Muidugi on kasvaja mind mitmeti muutnud – enamasti paremuse poole, kuid ma olin hämmastunud, nähes, et mu mure on kadunud minevikku ja taandunud mälestuseks. Issand on teinud selle salmi, mis on nüüd osa mu igapäevasest tegelikkusest.
Marion Speicher Brown (Lõuna-Carolina, USA)