Varjatud ilu
Lugege Johannese 4:1-15
Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames. (1. Saamueli 16:7)
Päeva ajal oli purunenud klaasitükk tee ääres silmi häiriv asi.
Väikesed klaasitükid nägid välja nagu purunenud tuulevari ja olid maanteele laiali puistatud. Kuid sama klaas omandas hoopis teistsuguse väljanägemise, kui see pimedas pimedas mööduvate autode tulesid. Siis särasid ja sädelesid purunenud klaasitükid nagu teemandid. Ma olin üllatunud vaadates, kui ilusaks muutusid need “häirijad”, kui neid teistsuguses valguses vaadata.
Mõtlesin sellele, et purunenud klaas on nagu emotsionaalselt vapustatud inimesed. Eluhaavade ja pettumuste tõttu võivad nad paista karmide, kibestunute ja suhtlemisraskustega. Siis ma mõistan neid valesti ja väldin neid, sest ma ei näe nende ilu.
Kui ma tahan näha neid nii, nagu Kristus neid näeb, saan ma lubada enda kaudu särada Jumala armastusel. Jumala armastusel on vägi muuta purustatud hinge ja lasta särada ilul, mis on meie kõigi sisse peidetud.
Mõtlesin sellele, et purunenud klaas on nagu emotsionaalselt vapustatud inimesed. Eluhaavade ja pettumuste tõttu võivad nad paista karmide, kibestunute ja suhtlemisraskustega. Siis ma mõistan neid valesti ja väldin neid, sest ma ei näe nende ilu.
Kui ma tahan näha neid nii, nagu Kristus neid näeb, saan ma lubada enda kaudu särada Jumala armastusel. Jumala armastusel on vägi muuta purustatud hinge ja lasta särada ilul, mis on meie kõigi sisse peidetud.
Roxanne Csoke (Virginia, USA)