Võõraid kostitades
Lugege 1. Moosese 18:1-8
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu. (Matteuse 25:35)
Hiljuti diagnoositi mul kasvaja. Sellest tekitatud stressist vabanenud, otsustasime abikaasaga puhkuse ajal külastada mu vana kodu.
Me veetsime mitu tundi mägises maakohas, püüdes leida talu, kus ma käisin oma tädil ja onul külas. Meie auto oli vana ja päev oli lämbe. Olin väga väsinud. Kui ma autosse puhkama heitsin, läks mu abikaasa hea suhtlejana lähedal asuvasse majja ja palus võhivõõra käest tassi teed minu jaoks. Majas elav naine ütles: “Muidugi. Palun tooge oma naine sisse.”
Mis siis järgnes sellele kutsele? Lauale pandi kähku maitsev salat, sellele lisandusid tee ja õunapirukas. Perenaine oli meile võhivõõras. Tema külalislahkus oli näide sellest, mida mõtles Jeesus, kui ta ütles: “Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua.” Söök ja tee toitsid mind kehaliselt ja vaimulikult ning meie kostitamine valmistas suure südamega kristlasele palju rõõmu.
Mis siis järgnes sellele kutsele? Lauale pandi kähku maitsev salat, sellele lisandusid tee ja õunapirukas. Perenaine oli meile võhivõõras. Tema külalislahkus oli näide sellest, mida mõtles Jeesus, kui ta ütles: “Mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua.” Söök ja tee toitsid mind kehaliselt ja vaimulikult ning meie kostitamine valmistas suure südamega kristlasele palju rõõmu.
Nancy McCormack (Longford, Iiri Vabariik)