Jumalakartlik andmine
Lugege 2. Korintose 9:6-15
Siis nad tulid tagasi, igaüks, keda süda sundis, ja igaüks, kes hea meelega tahtis anda, tõi Issandale tõstelõivu kogudusetelgi ehitamiseks, kõige selle teenistuse ja pühade riiete jaoks. (2. Moosese 35:21)
Mitu aastat tagasi otsustasin ma hakata kümnist maksma.
Tegin seda tollal sellepärast, et tundsin, et see on mu kohustus. Alguses oli kümnise maksmine raske. Ma mõtlesin paljudele viisidele, kuidas kulutada raha, mida olin suure vaevaga teeninud. Tundsin, et olen selle raha ära teeninud ja mul oli väga raske olla rõõmus andja, nagu manitseb 2. Korintose 9:7.
Siis viitas meie pastor Rooma kirja 12. peatükile, mis ütleb, et andmine on vaimuand. Ma palusin, et Jumal õnnistaks mind andmise anniga ja leidsin, et mu vastumeelsus kümnise maksmise vastu oli kadunud. Ma suutsin nautida seda, mis jäi mulle kümnise maksmisest alles.
Pärast seda, kui ma hakkasin rohkem osalema kogukonna teenimises kogudusetöö kaudu, hakkasin ma vaatama kümnise maksmisele teisiti. Ma olen vaid üks inimene; isegi Jumala abiga suudan ma anda vaid teatud panuse. Kui ma aga annan raha, saab Jumal seda kasutada selleks, mida mina ei ole kunagi suuteline tegema.
Siis viitas meie pastor Rooma kirja 12. peatükile, mis ütleb, et andmine on vaimuand. Ma palusin, et Jumal õnnistaks mind andmise anniga ja leidsin, et mu vastumeelsus kümnise maksmise vastu oli kadunud. Ma suutsin nautida seda, mis jäi mulle kümnise maksmisest alles.
Pärast seda, kui ma hakkasin rohkem osalema kogukonna teenimises kogudusetöö kaudu, hakkasin ma vaatama kümnise maksmisele teisiti. Ma olen vaid üks inimene; isegi Jumala abiga suudan ma anda vaid teatud panuse. Kui ma aga annan raha, saab Jumal seda kasutada selleks, mida mina ei ole kunagi suuteline tegema.
Dana Habecker (Pennsylvania, USA)