Muutumatu Jumal

Hiljuti meenutasin ja rääkisin ma oma 17-aastasele pojale, kuidas ma teda väikese lapsena aia äärele või katuseservale tõstsin. Siis ütlesin talle, et ta hüppaks, käed laiali, minu väljasirutatud käte vahele. Usu, usalduse ja naeruga ta hüppaski ning mina püüdsin ta alati õhus kinni, nagu olin lubanud.

Ma narrisin teda, öeldes: “Olen kindel, kui ma praegu käsiksin sind hüpata selliselt aialt alla, siis sa ei teeks seda.” Ta vastas viisil, mida ma mitte kunagi ei unusta.

“Ei hüppa,” ütles ta. Siis pärast väikest pausi ta naeratas ja lausus: “Ma usaldan sind ka praegu, kuid arvan, et sa ei jaksa mind enam õhus kinni püüda.” Tal oli täielik õigus. Poeg on raskem kui mina ja mul ei ole enam nii palju jõudu, et teda kinni püüda.

Peagi sain aru, et meie õnneks on meil Päästja, kes aja möödudes ei muutu. “Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti” (Heebrea 13:8) ning ta peab alati kinni oma tõotustest. Kuigi me võime kasvada ja meil võib olla palju muresid, meie Päästja ei väsi ega vanane ja suudab alati meid kinni püüda. Ükskõik kui suured me ka oleme, võime uskuda, et Jumal kannab meie eest hoolt, kui teeme seda, mida Jumal palub.