Jumala sosinad

Oma uue raadio nuppu keerates kuulis mu tütar ainult suminat ja avaldas nördimust. “Kus muusika on?” küsis ta. Üheskoos keerasime me nuppu aeglasemalt, otsides muusikat, mida ta tahtis kuulata. Niimoodi leidsimegi raadiojaama, mis mängis laulu, mis talle meeldis. Liiga kiire lainete vahetamine tingis seda, et mu tütar ei leidnud muusikat.

Mõtlesin sellele, kuidas raadio häälestamine on nagu Jumala kuulamine. Maailma müra ja lärmi asemel igatsen ma kuulata Jumala häält. Mõnikord tundub, et mu elu liigub liiga kiiresti, et see saaks juhtuda. Mida rohkem ma harjutan vaikimist oma argielus, seda paremini suudan maailma müra hulgast eristada Jumala häält. Nagu Eelija, võiksin minagi oodata, et Jumal räägib mu elu võimsas tuules, maavärinas ja tules. Kuid Pühakiri meenutab mulle, et Jumala kohalolu avaldub sageli meile nii nagu Eelijale – vaikses sahinas, tasases hääles.