Sõime sees
Lugege Filipi 2:5-11
Ta tõi ilmale oma esimese poja ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. (Luuka 2:7)
Väike maakirik kutsus meid oma jõuluteenistusest osa võtma. Kirik asus kauges, tagasihoidlikus paigas, mitme kilomeetri kaugusel maanteest.
Pärast jumalateenistust puhkasime ruumis, mis asus loomalauda lähedal. Tundus, et laudast tulev hais täidab selle ruumi ja me ootasime, millal saame sealt lahkuda.
Tagasiteel mõtlesin ma meie külaskäigule ja jõulusõnumile. Laut, kus sündis Kristus, oli arvatavasti sama lehkav ja must nagu see, mis asus meie lähedal; kindlasti mitte koht, mille me valiksime lapse sünnitamiseks. Sellegipoolest sündis meie Issand ja Lunastaja, kes tuli päästma maailma kogu selle inetusest, laudas. Nii ta sünd selles kohas kui ka ristisurm sisaldavad alandlikkuse sõnumit, millega me oleme kristlastena kutsutud elama. Kuningate Kuningas, kelle ees kummardub iga pea, näitas meile eeskuju, olles ise alandlik. Järgigem ta eeskuju!
Tagasiteel mõtlesin ma meie külaskäigule ja jõulusõnumile. Laut, kus sündis Kristus, oli arvatavasti sama lehkav ja must nagu see, mis asus meie lähedal; kindlasti mitte koht, mille me valiksime lapse sünnitamiseks. Sellegipoolest sündis meie Issand ja Lunastaja, kes tuli päästma maailma kogu selle inetusest, laudas. Nii ta sünd selles kohas kui ka ristisurm sisaldavad alandlikkuse sõnumit, millega me oleme kristlastena kutsutud elama. Kuningate Kuningas, kelle ees kummardub iga pea, näitas meile eeskuju, olles ise alandlik. Järgigem ta eeskuju!
Leena Vijaykumar (Bangalore, India)