Oru seest
Lugege Laul 121
Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi. Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa. (Laul 121:1-2)
Elame abikaasaga Suurte Suitsumägede Rahvuspargi lähedal.
Oma paljude pargikülastuste ajal avastasime piltilusa oru, mis tõi suurepäraselt esile ümbritsevate mägede värvi ja võlu. Kuid aeg-ajalt on kordi, kui sinna kanduvad pilved ja majesteetlikud mäed kaovad suitsutaolisesse uttu.
Mu elu on nagu asumine selles kaunis orus, kust ma vaatan üles Jumala ilu ja majesteetlikkuse poole. Jumal on alati kohal nagu need mäedki. Kuid mõnikord tungivad mu ellu kõrvalekalded ja ma kaotan Jumala silmist. Olles kaotanud elueesmärgi ja tähenduse, koban ma udus.
Mulle meeldib alati sõita mägedesse ja külastada seda kaunist orgu. Kuid ma olen ka alati oma orus, vaadates üles Jumala poole. Jumal on alati kohal. Palvetades, Piiblit lugedes, jumalateenistustel käies ja lastes Jumala tahtel muutuda minu omaks, vaatan ma ja näen Jumalat. Selleks, et näha Jumala ilu ja leida Jumala kohalolu, ei pea ma istuma autosse ja sõitma minema. Jumal on alati minuga.
Mu elu on nagu asumine selles kaunis orus, kust ma vaatan üles Jumala ilu ja majesteetlikkuse poole. Jumal on alati kohal nagu need mäedki. Kuid mõnikord tungivad mu ellu kõrvalekalded ja ma kaotan Jumala silmist. Olles kaotanud elueesmärgi ja tähenduse, koban ma udus.
Mulle meeldib alati sõita mägedesse ja külastada seda kaunist orgu. Kuid ma olen ka alati oma orus, vaadates üles Jumala poole. Jumal on alati kohal. Palvetades, Piiblit lugedes, jumalateenistustel käies ja lastes Jumala tahtel muutuda minu omaks, vaatan ma ja näen Jumalat. Selleks, et näha Jumala ilu ja leida Jumala kohalolu, ei pea ma istuma autosse ja sõitma minema. Jumal on alati minuga.
Gary Dowdy (Tennessee, USA)