Armastuse and

1999. aastal oli mu ema viimases staadiumis kasvajaga haiglas. Nendel rasketel tundidel hoolitsesin ma tema eest. Ühel õhtul, kui ma ei suutnud enam ema kannatusi taluda, valasin ma oma südame välja kahele sõbrale, kes olid mu kodugrupi kaaslased. Sõbrannad Ushas ja Sandhya kuulasid vaikselt, kui ma haigla vastuvõtuosakonna telefoni juures ahastasin.

Järgmisel päeval tulid nad haiglasse mulle oma armastavat toetust pakkuma. Nad tõid väikese pakikesega toitu ja kui nad hakkasid lahkuma, surusid nad mulle pihku ümbriku. Minu üllatunud ilmet nähes ütles Ushas vaikselt: “Siin on väike rahasumma, kasuta seda nii, nagu soovid.” See oli tõeline armastustegu. Ma mõtlesin, kui palju rikkamaks muudab nende sõprus mu elu ja mu südamesse laskus vaikne rahu.

Jumal kasutas neid tol päeval, et mind lohutada ja lasta tunda, et ma ei ole üksi.