Troost
Lugege Jaakobuse 1:2-4 ja Jaakobuse 1:12
See on mulle troostiks, et su ütlus mind elustab. (Laul 119:50)
Mu abikaasa lamas teadvusetult, olles ühendatud mürisevate monitoride külge.
Ta haiglavoodi ümber valitses veenisiseste torude segadik. Mäletan, kuidas ma istusin ta voodijalutsile ja madrats sisises mu raskuse all. Lillelised kardinad varjasid palatit keskpäevase päikese eest. Kõige rohkem mäletan ma naist, kes lahkus oma abikaasa voodi äärest, et mind lohutada. Me olime võõrad, kuid sellegipoolest kaitsesid ta käed mind, kui ta kinnitas: “Kui vaja, siis ma aitan teid.” Naise kallistus meenutas mulle, et Jumal on minuga ja hoolib minust.
Järgmiste päevade jooksul õpetas see naine mulle asju, millega ma saaksin parandada oma abikaasa olukorda. Ta näitas mulle, kus asuvad tekid, puhtad pidþaamad ja voodilinad, kus hoitakse lillevaase ja abivahendeid. Neil raskeil päevil oli ta mulle jõu ja meelekindluse eeskuju. Kui ta abikaasa haiglast välja lubati, teadsin ma, et järgin ta eeskuju, andes samasugust tuge teistele abivajavatele naistele.
Troost, mida ta mulle pakkus, kajastas kaastunnet ja päästet, mida tõotas meile Issand Jeesus Kristus.
Järgmiste päevade jooksul õpetas see naine mulle asju, millega ma saaksin parandada oma abikaasa olukorda. Ta näitas mulle, kus asuvad tekid, puhtad pidþaamad ja voodilinad, kus hoitakse lillevaase ja abivahendeid. Neil raskeil päevil oli ta mulle jõu ja meelekindluse eeskuju. Kui ta abikaasa haiglast välja lubati, teadsin ma, et järgin ta eeskuju, andes samasugust tuge teistele abivajavatele naistele.
Troost, mida ta mulle pakkus, kajastas kaastunnet ja päästet, mida tõotas meile Issand Jeesus Kristus.
Pauline Pullan (Põhja-Yorkshire, Inglismaa)