“Ku-huu”
Lugege Heebrea 1:1-9
Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu. (Heebrea 1:1-2)
Austraalia aborigeenid võtsid omaks kohaliku linnu hüüu oma suhtlemisel suguharuliikmetega võsas või mägedes.
Hüüd nõudis kuuljalt vastust. Kui inglise asukad tulid 1788. aastast alates Austraaliasse, võtsid ka nemad omaks “ku-huu” hüüu.
Taevas on saatnud “ku-huu” ka Aadama patu sisse eksinud järglastele. Jumal laseb meil, inimolenditel, teada, et me ei ole maha jäetud, kutsudes meid meeleparanduses ja kuulekas usus vastama: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub seda, kes minu on saatnud, sel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu” (Johannese 5:24).
Jumal ei kutsu ainult patuseid. Kui meie, kristlased, takerdume elumugavustesse või hõivatusse, kaotades ühenduse ja eksides kaugele, kutsub Jumal meid tagasi osadusse ja tänusse. Üle igapäevamaastiku heliseb Jumala “Ku-huu”, kutsudes meid uuendama oma pühendumist Kristusele. Nagu Paulus meile meenutab, võime püüelda “sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Filipi 3:14).
Taevas on saatnud “ku-huu” ka Aadama patu sisse eksinud järglastele. Jumal laseb meil, inimolenditel, teada, et me ei ole maha jäetud, kutsudes meid meeleparanduses ja kuulekas usus vastama: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub seda, kes minu on saatnud, sel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu” (Johannese 5:24).
Jumal ei kutsu ainult patuseid. Kui meie, kristlased, takerdume elumugavustesse või hõivatusse, kaotades ühenduse ja eksides kaugele, kutsub Jumal meid tagasi osadusse ja tänusse. Üle igapäevamaastiku heliseb Jumala “Ku-huu”, kutsudes meid uuendama oma pühendumist Kristusele. Nagu Paulus meile meenutab, võime püüelda “sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Filipi 3:14).
Ray N. Hawkins (Tasmaania, Austraalia)