Tänulik süda

Möödunud suvel tähistasime mu abikaasa sünnipäeva, süües õhtust Kairo luksusrestoranis. Kui me ootasime, et kelner tooks meile toidud, tuli sama kelner kandikuga ja serveeris mehele, kes istus üksi üsna meie lähedal. Enne kui mees sööma hakkas, kummardas ta mõneks sekundiks pea ja asus siis toidu kallale. Ma imetlesin ta suhtumist, kui ta tänas enne sööma hakkamist ja julgust palvetada selles ümbruskonnas.

Veidi aja pärast tõi kelner ka meie toidu. Toitu nautides märkasin, et meie kõrval istuv mees oli söömise lõpetanud. Mulle avaldas sügavat muljet, kui ma jälgisin, et enne laua äärest lahkumist kummardas ta taas mõneks minutiks pea ja siis lahkus.

Ma küsisin endalt: “Kui sageli avaldan ma enne söömist avalikult tänu? Ja kas ma olen kunagi tänanud pärast seda, kui olen söömise lõpetanud, nagu tegi see mees?”