Pühad hetked
Lugege Luuka 24:28-35
Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. (Luuka 24:31)
Hiljuti tõi veoautojuht meie trükikotta paberit.
Me rajasime selle ettevõtte, et luua Kaplinnas töökohti. Kui mees oma autot tühjaks laadis, märkas ta, et meie sissesõidutee nurgas tungisid väikesed viigipuulehed läbi asfaldi. Ta ütles vaimustatult: „Ma istutan selle taime oma koduaeda Khayelitshas!” Khayelitsha, mis tähendab “meie uus kodu”, on hajali paiknev mitteametlik asustus väljaspool Kaplinna.
Ta küsis labidat ja eemaldas siis ettevaatlikult õrna rohelise võsu mõranenud pinnase seest. Rõõmsalt sõitis see võõras minema, kavatsedes istutada oma autasu spetsiaalsesse kohta.
Meie töötajad vaatasid hämmeldunult autojuhti. Me olime püha hetke tunnistajad. See mees aitas meil märgata midagi, mis oli kogu aeg olemas. Ka meil on viljakandva viigipuu nägemus, projekt luua töökohti Kaplinnas, mis õitseb vaesuse keskel. Ta aitas meid avada silmad sellele reaalsusele ja tõotusele otse meie ees.
Ta küsis labidat ja eemaldas siis ettevaatlikult õrna rohelise võsu mõranenud pinnase seest. Rõõmsalt sõitis see võõras minema, kavatsedes istutada oma autasu spetsiaalsesse kohta.
Meie töötajad vaatasid hämmeldunult autojuhti. Me olime püha hetke tunnistajad. See mees aitas meil märgata midagi, mis oli kogu aeg olemas. Ka meil on viljakandva viigipuu nägemus, projekt luua töökohti Kaplinnas, mis õitseb vaesuse keskel. Ta aitas meid avada silmad sellele reaalsusele ja tõotusele otse meie ees.
Mark H. Stephenson (Lääne-Kapimaa, Lõuna-Aafrika)