Aukartust sisendav Jumal
Lugege Laul 104:1-24
Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal. (Laul 46:11)
Suure Kanjoni serval istumine vaimustas mind. Kanjon sirutus mu ees nii kaugele, kui pilk ulatus.
Tundus, et sellel ei olegi lõppu. Vaikuses jälgisin, kuidas valgus peegeldus seinalt tagasi, moodustades punaseid, siniseid, lillasid ja kollaseid laike. Läheduses kõrgus sakiline kalju, mis peegeldas valgust idaküljele. Lumi sädeles kanjoniserval, kus vabisesid puud. Allpool nägin ma jõge läbi pragude ja lõhede tormamas.
Kui ma seal istusin, hüpnotiseeris mind teadmine, et see kõik on Jumala loodud. Kuid mu mõtted pöördusid, kui ma kuulsin oma südames sõnu: “Jätke järele.” Mind haaras ärevus: mured suhete, rahaasjade ja plaanide pärast. Kui ma aga vaatasin enda ees avanevat vaatepilti, kuulsin ma üle kanjoni kajavaid sõnu: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.”
Jumal, kes kujundas selle kanjoni, on loonud sinu ja minu samasuguse hoolega. Kui me mõtiskleme Jumala suuruse üle, kes valvab kõige loodu üle, nii Suure Kanjoni kui meie üle, siis tundub, et vaikne aukartus on sellele ainus sobiv vastus.
Kui ma seal istusin, hüpnotiseeris mind teadmine, et see kõik on Jumala loodud. Kuid mu mõtted pöördusid, kui ma kuulsin oma südames sõnu: “Jätke järele.” Mind haaras ärevus: mured suhete, rahaasjade ja plaanide pärast. Kui ma aga vaatasin enda ees avanevat vaatepilti, kuulsin ma üle kanjoni kajavaid sõnu: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.”
Jumal, kes kujundas selle kanjoni, on loonud sinu ja minu samasuguse hoolega. Kui me mõtiskleme Jumala suuruse üle, kes valvab kõige loodu üle, nii Suure Kanjoni kui meie üle, siis tundub, et vaikne aukartus on sellele ainus sobiv vastus.
Michael Lyons (Ohio, USA)