Pingul köis
Lugege Laul 121
Ei ta lase su jalga vääratada, ei su hoidja tuku. (Laul 121:3)
Kui me külalaadale lähenesime, rivistusid jasmiinivanikuid müüvad tüdrukud suure väljaku sissepääsu juurde.
Lehmad ja kitsed olid tähistatud hinnasiltidega, maotaltsutaja aga mängis suure kuulajaskonna ees vilepilli.
Ma jälgisin hämmastunult, kuidas umbes kuueaastane tüdruk kõndis pingule tõmmatud köiel. Tema all ei olnud võrku, üks väike viga ja ta oleks võinud maapinnale kukkuda. Sellegipoolest ei paistnud lapse näolt mingit hirmu, kui ta kindlalt iga sammu astus. Tüdruku isa seisis all ja kõndis iga ta sammu kaasa, valmis lapse kinni püüdma, kui ta oleks kukkunud.
Laps köiel meenutas mulle meie elu ja samme, mida me iga päev astume. Hirm kukkumise ees võib meid kulutada ja panna komistama. Kui me aga usume temasse, kes käib koos meiega, siis võime kindlalt edasi sammuda isegi siis, kui tee tundub raske. Me võime uskuda Kristusesse, sest tema jälgib iga sammu, mida me astume.
Ma jälgisin hämmastunult, kuidas umbes kuueaastane tüdruk kõndis pingule tõmmatud köiel. Tema all ei olnud võrku, üks väike viga ja ta oleks võinud maapinnale kukkuda. Sellegipoolest ei paistnud lapse näolt mingit hirmu, kui ta kindlalt iga sammu astus. Tüdruku isa seisis all ja kõndis iga ta sammu kaasa, valmis lapse kinni püüdma, kui ta oleks kukkunud.
Laps köiel meenutas mulle meie elu ja samme, mida me iga päev astume. Hirm kukkumise ees võib meid kulutada ja panna komistama. Kui me aga usume temasse, kes käib koos meiega, siis võime kindlalt edasi sammuda isegi siis, kui tee tundub raske. Me võime uskuda Kristusesse, sest tema jälgib iga sammu, mida me astume.
Leena Vijaykumar (Karnataka, India)