Esmaprioriteet
Lugege Rooma 8:35-39
Aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad; nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi. (Jesaja 40:31)
Umbes aasta tagasi olin ma keskkooli lõpuklassis.
Mul oli õppimisega palju tegemist, kuid ma jätsin hooletusse oma osaduse Jumalaga. Keegi ütles mulle: “Anna oma mured Jumala kätte ja kõik saab korda.” Ma mõtlen iga päev sellele lihtsale nõuandele. Ma küsin endalt: “Kas ma toon kõik oma probleemid Jumala ette? Kas poleks lihtsam ja kergem unustada Jumal ning panna suured ülesanded iga päev oma esmaprioriteediks?”
Võib-olla mõtlen ma, et Jumal mõistab, kui ma palveaja vahele jätan, samal ajal tean, et kui ma ei tee teisi ülesandeid, kannatan ma kodus, tööl ja koolis. Nii pole õige. Me ei tee endale kunagi halba, kui paneme Jumala oma nimekirja algusesse. Kui me usume Jumalasse ja otsime esmaprioriteedina jumalariiki, siis võtab ülejäänud elu ilmet. (Vaadake Matteuse 6:33.) Tegelikult, kui ma alustan päeva palvega ja käitun vastavalt Jeesuse Kristuse õpetustele, siis suudan teha kõike, mida vaja.
Kui me otsime Jumala juhtimist ja lubame tal tulla oma südamesse, siis meie usk tugevneb. Kui me usume Jumalasse, siis ei suuda miski meid lahutada Kristuse armastusest.
Võib-olla mõtlen ma, et Jumal mõistab, kui ma palveaja vahele jätan, samal ajal tean, et kui ma ei tee teisi ülesandeid, kannatan ma kodus, tööl ja koolis. Nii pole õige. Me ei tee endale kunagi halba, kui paneme Jumala oma nimekirja algusesse. Kui me usume Jumalasse ja otsime esmaprioriteedina jumalariiki, siis võtab ülejäänud elu ilmet. (Vaadake Matteuse 6:33.) Tegelikult, kui ma alustan päeva palvega ja käitun vastavalt Jeesuse Kristuse õpetustele, siis suudan teha kõike, mida vaja.
Kui me otsime Jumala juhtimist ja lubame tal tulla oma südamesse, siis meie usk tugevneb. Kui me usume Jumalasse, siis ei suuda miski meid lahutada Kristuse armastusest.
Sofia Ramalheira (Aveiro, Portugal)