Kinni jäänud
Lugege 1. Johannese 2:7-17
Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! …Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti. (1. Johannese 2:15, 17)
Olin täbaras olukorras. Ma olin kolmekümne nelja aastane isa, kes oli pappkastidest tehtud labürinti kinni jäänud.
Kui ma seal lamasin, kinni kiilutud ühe kasti kottpimedasse sisemusse, kuulsin ma laste ärevaid hääli, kes minu järel järjekorras ootasid. Ma adusin, et olin sattunud tõelisesse kimbatusse. Ma oleksin pidanud targem olema, kui otsustasin suruda oma täiskasvanu suurusega keha läbi labürindi, mis oli ehitatud lastele ja teismelistele. Kõige hullem oli kuulda noortedirektorit ütlemas, et ta saadab kellegi labürindi sisse mind välja tooma, ja siis naeru.
Nagu mina sellesse labürinti, jääme me mõnikord kinni maailma haardesse. Me teeme asju, millest teame, et need toovad meile häda kaela. Miks me püüame sellega toime tulla? Pärast seda, kui oleme segaduse tekitanud, pöördume Jumala poole. Kui me oleksime juba alguses teinud nii, nagu tahab Jumal, siis poleks midagi halba juhtunud. (Vaadake Õpetussõnade 14:12.)
Nagu mina sellesse labürinti, jääme me mõnikord kinni maailma haardesse. Me teeme asju, millest teame, et need toovad meile häda kaela. Miks me püüame sellega toime tulla? Pärast seda, kui oleme segaduse tekitanud, pöördume Jumala poole. Kui me oleksime juba alguses teinud nii, nagu tahab Jumal, siis poleks midagi halba juhtunud. (Vaadake Õpetussõnade 14:12.)
Aaron Swavely (Pennsylvania, USA)