Võtke vastu andestus
Lugege Heebrea 12:1-6
Kui Joosua oli vana ja elatanud, ütles Issand temale: “Sa oled vana ja elatanud, aga väga palju maad on jäänud vallutamata.” (Joosua 13:1)
Olen ikka ja jälle üllatunud selle üle, mida ma Piiblist avastan, eriti siis, kui tundub, et see on suunatud mulle.
Joosua oli juba elatanud mees ja Issand meenutas talle, et palju maad, mis oli mõeldud Iisraelile, on ikka veel vallutamata. Küsimus, mis mulle sellele vastuseks meelde tuli, oli: “Kui palju minust on veel Jumala poolt vallutamata?”
Ma ei tea, mis on veel sügaval minu sees peidus. Kuid ma tean, et sellel on midagi tegemist andestusega. Mitte vajadus teistele andeks anda – see on tehtud. Kuid Jumala kinnitusest hoolimata on teine küsimus iseendale andeksandmine.
Minevikku ei ole kerge andeks anda. Pattude pidev närimine võib tunduda tähtsusetu; kuid igasugune patt jääb meie külge kinni nagu ämblikuvõrk. Mõistusega tean, et mulle on andeks antud, kuid ma ei tunne, et mulle on andeks antud. Siis loen 1. Korintose 4:7: “Mis sul on, mida sa ei oleks saanud?” Kuid Jumala armust mõistsin, et peaksin tundma andestust, et peaksin vastu võtma seda, mida Jumal pakub. Ma võtsin vastu Jumala andestuse anni.
Ma ei tea, mis on veel sügaval minu sees peidus. Kuid ma tean, et sellel on midagi tegemist andestusega. Mitte vajadus teistele andeks anda – see on tehtud. Kuid Jumala kinnitusest hoolimata on teine küsimus iseendale andeksandmine.
Minevikku ei ole kerge andeks anda. Pattude pidev närimine võib tunduda tähtsusetu; kuid igasugune patt jääb meie külge kinni nagu ämblikuvõrk. Mõistusega tean, et mulle on andeks antud, kuid ma ei tunne, et mulle on andeks antud. Siis loen 1. Korintose 4:7: “Mis sul on, mida sa ei oleks saanud?” Kuid Jumala armust mõistsin, et peaksin tundma andestust, et peaksin vastu võtma seda, mida Jumal pakub. Ma võtsin vastu Jumala andestuse anni.
John Eyberg (Oklahoma, USA)