Püha maa
Lugege Laul 95:1-7
Siis ta ütles: Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” (2. Moosese 3:5)
Oma kodust võime näha oma kiriku peaust.
Varsti pärast seda, kui me siia kolisime, nägin ühel õhtul, et meie kirikust möödusid ehitustöölised. Nad tulevad lähedal asuvast külast ja enamik neist ei ole kristlased. Sellegipoolest seisatavad nad kõik kirikuvärava ees ja võtavad jalatsid jalast. Naised katavad pea traditsioonilise india sariga ja kummardavad aukartuses pea. Tundub, et see on nende igapäevane rutiin.
Nende nägemine pani mind mõtlema oma suhtumisest kirikusse. Kuigi ma sündisin ja kasvasin üles kristlikus peres, nägin ma kirikus Jumala kummardamise kohta ainult pühapäeviti või muude kiriku ürituste ajal. Muul ajal, kuigi ma möödusin kirikust sageli, ei tulnud ülistamine mulle kunagi meelde. Töömehed õpetasid mulle, et Jumala kummardamine ei ole piiratud ainult pühapäevaga ja kirik ei ole lihtsalt hoone. See on püha paik, mis tähistab elava Jumala kohalolu, keda tuleb iga päev kummardada.
Nende nägemine pani mind mõtlema oma suhtumisest kirikusse. Kuigi ma sündisin ja kasvasin üles kristlikus peres, nägin ma kirikus Jumala kummardamise kohta ainult pühapäeviti või muude kiriku ürituste ajal. Muul ajal, kuigi ma möödusin kirikust sageli, ei tulnud ülistamine mulle kunagi meelde. Töömehed õpetasid mulle, et Jumala kummardamine ei ole piiratud ainult pühapäevaga ja kirik ei ole lihtsalt hoone. See on püha paik, mis tähistab elava Jumala kohalolu, keda tuleb iga päev kummardada.
Leena Vijaykumar (Bangalore, India)