Alati omaks võetud

Kui ma olin laps, kolis mu pere väga sageli. Lasteaia ja keskkooli lõpetamise vahel käsin ma kümnes erinevas koolis. Ma olin koolis alati uus tüdruk. Ma palvetasin ja igatsesin, et klassikaaslased mind omaks võtaksid. Kuna ma olin väga tagasihoidlik, siis oli see väga raske – vähemalt ma ise arvasin nii.

Tagasi vaadates adun nüüd, et enamik probleemist ei olnud mu tagasihoidlikkus, vaid ma uskusin, et mind ei võeta omaks. Kui ma oleksin tagasitõmbumise asemel klassikaaslaste sõbralikud lähenemiskatsed kohe alguses südamesse võtnud, siis oleksin teadnud, et nad suhtusid minusse hästi. Ma pidin vastu võtma nende omaksvõtmise anni. Kui ma seda tegin, saime headeks sõpradeks ja kui oli jälle käes aeg minema kolida, siis ma vihkasin seda.

Samal viisil peame vastu võtma Jumala omaksvõtmise anni. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud” tähendab kõiki inimesi. Jumal ütleb meist igaühele: “Sind hinnatakse, sind armastatakse ja sa oled mulle kallis.” Jumal ootab meid avali käsi; sinust sõltub, kas sa selle anni vastu võtad.