Valgus tee jaoks
Lugege Laul 119:105-111
Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri. (2. Saamueli 22:29-30)
Rääkides sõbraga kohtuasjast, millesse ma olin segatud ja soovides, et näeksin, missuguseks see kujuneb, ütlesin ma: “Mõnikord ma soovin, et Jumal ei kasutaks lampi, et näidata meile me järgmist sammu, vaid proþektorit, et näidata, mis tuleb.”
Siis aga mõtlesin: “Kui Jumal kasutaks proþektorit, siis ei tarvitseks me edasi liikuda kohast, kus oleme.” Me näeksime eesseisvat ohtu või muret. Isegi kui me näeksime head lõpptulemust, oleksime liiga hirmul, et edasi minna.
Isegi Jeesus Kristus, kes teadis, mida rist endaga kaasa toob, ei tahtnud edasi minna. Ta küsis, kas on olemas mingi muu tee: “Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Luuka 22:42.) Siiski oli ta valmis kannatama, et me saaksime päästetud.
Meile näidatakse ainult seda, mida peaksime tegema, et järgmist sammu astuda; Jumal ilmutab õigel ajal ülejäänud teekonna. Vähehaaval näen ma teed, mille Jumal on varem teinud. Iga päev astun ma edasi sellega, mida tean, uskudes, et Jumal juhib mind ja valgustab teed.
Isegi Jeesus Kristus, kes teadis, mida rist endaga kaasa toob, ei tahtnud edasi minna. Ta küsis, kas on olemas mingi muu tee: “Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Luuka 22:42.) Siiski oli ta valmis kannatama, et me saaksime päästetud.
Meile näidatakse ainult seda, mida peaksime tegema, et järgmist sammu astuda; Jumal ilmutab õigel ajal ülejäänud teekonna. Vähehaaval näen ma teed, mille Jumal on varem teinud. Iga päev astun ma edasi sellega, mida tean, uskudes, et Jumal juhib mind ja valgustab teed.
Steven Gibbs (Lõuna-Carolina, USA)