Usaldus palve vastu

Kristlikus kirjastuses, kus ma töötasin, oli meil igal esmaspäeval jumalateenistus. Osalejad vastutasid kordamööda selle läbiviimise eest. Kui saabus esimest korda minu kord, tundsin end väga ebakindlana, sest ei suutnud avalikult palvetada, ja ma tegin eelnevalt märkmeid. Sellal kui teised laulsid või lugesid Piiblit, ei suutnud ma kontsentreeruda, sest olin liiga hõivatud palvega, et Jumal aitaks mul rahva ees palvetada!

Hiljem oli mul ühel rahvusvahelisel koosolekul võimalus paluda inglise keeles. Kuna see oli spontaanne palve, ei olnud mul aega seda ette valmistada või märkmeid teha. Alguses koosnes mu palve ainult Jumala tänamisest, kuid lõppes pika, põhjaliku palvega. Olin üllatunud, et ma mitte ainult ei suutnud avalikkuse ees palvetada, vaid tegin seda ka võõrkeeles. Siis mõistsin, et me ei pea muretsema, kas me sõnad on palvetades täiuslikud või ilusad, sest Püha Vaim “tõlgib” jutu nii, et Jumal saab sellest aru. Meile võivad sõnad kõlada kogelevad või isegi ilusad, Jumalale aga on tähtis see, et me räägime siiralt usalduse ja tänu vaimus.