Uus laul
Lugege Filipi 3:4-10
Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. (Laul 40:4)
Kui ma olin viiekümnendates eluaastates, otsustasin võtta laulmistunde.
Leidsin juhendaja, kes oli juba aastaid õpetajana töötanud. Laskumata tehnilistesse detailidesse, käskis ta mul lõua lõdvemaks lasta ja keskenduda vähem sellele, kuidas ma keelega häälikuid moodustan. Õpetaja julgustas mind kujutlema, kuidas õhk mu diafragmast liigub otse mööda hingetoru üles ja suust välja. Tundes, et peaksin häälemehaanikast täielikult aru saama, esitasin talle palju küsimusi. “Lihtsalt avage suu ja laulge,” ütles ta mulle.
Laulmine ei ole sugugi kerge. See on füüsiliselt suuri nõudmisi esitav. Harjutusi tehes praktiseerisin püüdlikult. Siis ühel päeval “tulin sellega toime” ning tõin kuuldavale hääle, mis oli avatud, kõlav ja puhas.
Nii nagu mina nägin vaeva hääleharjutustega, võime mõnikord olla hõivatud Jumala otsimise protsessiga ja niimoodi üldse Jumalast ilma jääda. Me otsime täiuslikku palvet või õppimisvalemit selle asemel, et lihtsalt veeta aega Jumalast mõtiskledes ja südamega kuulates. Nüüd aga tulen ma sellega toime: kõik, mida me teeme, on mõeldud selleks, et allutaksime end Jumala tahtele ja laulaksime Jumala laulu.
Laulmine ei ole sugugi kerge. See on füüsiliselt suuri nõudmisi esitav. Harjutusi tehes praktiseerisin püüdlikult. Siis ühel päeval “tulin sellega toime” ning tõin kuuldavale hääle, mis oli avatud, kõlav ja puhas.
Nii nagu mina nägin vaeva hääleharjutustega, võime mõnikord olla hõivatud Jumala otsimise protsessiga ja niimoodi üldse Jumalast ilma jääda. Me otsime täiuslikku palvet või õppimisvalemit selle asemel, et lihtsalt veeta aega Jumalast mõtiskledes ja südamega kuulates. Nüüd aga tulen ma sellega toime: kõik, mida me teeme, on mõeldud selleks, et allutaksime end Jumala tahtele ja laulaksime Jumala laulu.
Linda Thompson (California, USA)