Lootus ja usk
Lugege Rooma 4:16-25
Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! (Heebrea 10:35)
Ma olin kell üksteist õhtul jaamas, kui kuulsin teadet: “Rongi väljumine on edasi lükatud. Vabandame ebamugavuste pärast.”
Lapsed nutsid. Täiskasvanud olid meeleheitel, sest viibisid ilma rongilesaamise lootuseta hilja õhtul poolenisti mahajäetud jaamas. Ütlus “Me vabandame ebamugavuste pärast” tundus eriti julm. Tegemist oli enama kui ebamugavusega.
Julguse kaotanud, avasin ma Piibli, et seda veidi lugeda, kui mu kõrvale istus eakas naine. “Ärge heitke meelt,” ütles ta. Siis rääkis ta mulle, kuidas on võimalik muud transpordivahendit leida ja ma jätkasingi teekonda.
Sageli ei õnnestu meil leida lahendust, sest tundub, et probleem on liiga tõsine. Minu puhul avas võõras inimene tee muude võimaluste juurde. Me peame vaid ootama ja lootma Issanda peale, kes ei jäta meid kunagi maha. Kui mured panevad me usku proovile, siis saame uuendada oma lootust ning püsida ebaõnne keskel kindel ja vankumatu. Kui me otsime probleemidele lahendusi, siis Jumal, kes valgustab me teed, juhib meid.
Julguse kaotanud, avasin ma Piibli, et seda veidi lugeda, kui mu kõrvale istus eakas naine. “Ärge heitke meelt,” ütles ta. Siis rääkis ta mulle, kuidas on võimalik muud transpordivahendit leida ja ma jätkasingi teekonda.
Sageli ei õnnestu meil leida lahendust, sest tundub, et probleem on liiga tõsine. Minu puhul avas võõras inimene tee muude võimaluste juurde. Me peame vaid ootama ja lootma Issanda peale, kes ei jäta meid kunagi maha. Kui mured panevad me usku proovile, siis saame uuendada oma lootust ning püsida ebaõnne keskel kindel ja vankumatu. Kui me otsime probleemidele lahendusi, siis Jumal, kes valgustab me teed, juhib meid.
Joel Bello L. (Havanna, Kuuba)