Jumala, mitte minu päevaplaan

Ma pean nimekirja. Mu kohustusenimekirjad on jaotatud kodusteks, koguduse, ühiskondlikeks ja muudeks ülesanneteks. Mul on nimekiri isegi meelelahutuste ja lõbustuste kohta! Seniajani valitsesid need nimekirjad mu elu; ma olin sattunud pöörlevasse kohustusterattasse.

Siis ühel vaiksel varahommikul, kui ma palvetasin, panin tähele, et osa nendest ülesannetest, mida ma pidin tol päeval täitma, olid need, mida Jumal tahtis, et ma teeksin. Teistel asjadel mu nimekirjas, mis tundusid nii olulised, ei olnud tähtsust, sest Jumal ei juhtinud mind neid tegema.

Siis hakkasin ma laskma Jumalat juhtida oma igapäevaseid töid. Nüüd mõtlen ma pärast hommikust vaikset aega eelseisvale päevale, paludes, et Jumal rõhutaks just neid asju, mida tema minult ootab. Päeva jooksul palun ma mitu korda Jumalat, et Püha Vaimu vaikne hääl juhiks mind. Nüüd tundub, et ma suudan teha kaks korda rohkem! Ma olen rohkem keskendunud igale käsilolevale ülesandele, kuid kõige parem on see, et mul on südames rahu, sest tean, et ma järgin Püha Vaimu juhtimist. Olen selgeks saanud, et päevas on piisavalt tunde, et ära teha seda, mida tahab Jumal ja ainult nendel asjadel on tähtsust.