Veepinnal püsima õppides
Lugege Laul 34:1-9
Ta ulatas mulle kõrgusest käe, ta võttis mu, ta tõmbas mu välja suurest veest. (Laul 18:16)
Lapsena mängisin ma madalas vees, kuid ei õppinud ujuma.
Keskkoolis panin ma ennast ujumiskursustele kirja. Esimese nädala jooksul õppisime, kuidas veepinnal püsida. Mul ei läinud kuigi hästi. Niipea kui ma vees selili heitsin, tõusid mu jalad üles, pea vajus alla ning vesi tungis ninna ja kõrvadesse. Paanikas püüdsin jalgu kindlalt basseini põhja lasta. Ma ei uskunud, et vesi suudab mind üleval hoida.
Lõpuks jõudis kätte päev, kui kogu rühm oli valmis ujuma hakkama. Ma kartsin vett, kuid veel rohkem kartsin, et instruktor mind kogu rühma ees noomib. Ma olin otsustanud veepinnal püsida. Võideldes tungiva sooviga rabelema hakata, heitsin ma end selili vette. Jah, mulle läks vett silma ja kõrva, ent kui ma püsisin vaikselt, tõstis vesi mu keha üles ja ma liuglesin rahulikult.
Mulle meenub see kogemus iga kord, kui ma olen mures või kardan. Mõnikord püüan ma kontrollida olukorda, kuni tunnen, et olen alla surutud. Kui ma meenutan endale, et pean olema rahulik ja uskuma, et Jumal hoiab mind üleval, siis saan Jumala hoolitsuse käes rahulikult pinnal püsida.
Lõpuks jõudis kätte päev, kui kogu rühm oli valmis ujuma hakkama. Ma kartsin vett, kuid veel rohkem kartsin, et instruktor mind kogu rühma ees noomib. Ma olin otsustanud veepinnal püsida. Võideldes tungiva sooviga rabelema hakata, heitsin ma end selili vette. Jah, mulle läks vett silma ja kõrva, ent kui ma püsisin vaikselt, tõstis vesi mu keha üles ja ma liuglesin rahulikult.
Mulle meenub see kogemus iga kord, kui ma olen mures või kardan. Mõnikord püüan ma kontrollida olukorda, kuni tunnen, et olen alla surutud. Kui ma meenutan endale, et pean olema rahulik ja uskuma, et Jumal hoiab mind üleval, siis saan Jumala hoolitsuse käes rahulikult pinnal püsida.
Rebecca L. Porter (Arkansas, USA)