Jumala rahu

Igaüks kujutab rahu ette erinevalt. Mõned arvavad, et rahu on seotud välistingimustega. Nad tunnevad end kõige rahulikumalt siis, kui elu on rahulik ja nad tunnevad end turvaliselt. Nad ütlevad, et on rahul siis, kui neil ei ole suuri probleeme ja nende lähedastel läheb hästi. Kuid välistel tingimustel tuginevat rahu saab hävitada sündmuste või olukordadega. Kui turvalisus kaob, võib meid haarata hirm. Me võime taastada rahutunde pargis jalutamisega, tundes end osana Jumala loomingust, mis on täiuslik ja ilus.

Sisemine rahu on teistsugune rahu. Me võime tunda sisemist rahu, sügavamat rahulolu, kui istume koos perega, joome kohvi ja ajame juttu. Inimestevaheline rahumeelne lävimine ehitab üles meie sisemist rahutunnet.

Meiega võib olla teatud rahu ka rasketes olukordades, kui vajame abi. See on Jumala rahu. Sageli unustame, et Jumal on me kõige tähtsam sõber ja abistaja. Me püüame kõik ise teha. Kuid siis saabub hetk, kui peame ütlema: “Aitab! Ma enam ei suuda. Annan alla!” See on tark otsus, Piibel räägib meile: See on Issanda võitlus” (1. Saamueli 17:47). Sellepärast usume Jumalasse, kes annab meile rahu, mida ei saa ära võtta.