Avatud südamed, avatud uksed
Lugege Luuka 9:10-17
Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks. (Rooma 15:7)
Teismelistele lihtsalt meeldis suveõhtutel koos olla ja juttu ajada, kuid kaupluseomanik ütles neile, et ta ei taha enam, et nad kaupluse parkimisplatsil “hängivad”.
Kuhu pidid nad minema? Nende pilku köitsid Metodisti kiriku ees murul olevad pingid. Mu pojal, kes on koguduse pastor, ei olnud selle vastu mitte midagi, kuni “pingil istujad” hakkasid jätma kiriku murule igasugust prahti. Inimesed kaebasid volinikele. Üks koguduseliige noomis noori ja käskis neid oma sodi ära korjata või kusagile mujale minna. Sellegipoolest jätkasid noored igal õhtul pinkide juurde kogunemist ja prahi mahaloopimist.
Siis ühel õhtul rääkis teine koguduseliige nendega lahkemate sõnadega ja esitas neile kutse: “Miks te ei võiks kolmapäeva õhtuti koos meiega pitsat süüa ja mänge mängida?” Noored kõhklesid. Järgmisel kolmapäeval hüüdsid koguduse lapsed teismelistele: “Tulge sisse ja sööge koos meiega pitsat. Meil on vahvaid mänge.” Seitse neist tuligi, ühinedes koguduse noortega. Väljaspool kirikut olijate sissekutsumine, kas just see ei tähendagi olla Jumala rahvas?
Siis ühel õhtul rääkis teine koguduseliige nendega lahkemate sõnadega ja esitas neile kutse: “Miks te ei võiks kolmapäeva õhtuti koos meiega pitsat süüa ja mänge mängida?” Noored kõhklesid. Järgmisel kolmapäeval hüüdsid koguduse lapsed teismelistele: “Tulge sisse ja sööge koos meiega pitsat. Meil on vahvaid mänge.” Seitse neist tuligi, ühinedes koguduse noortega. Väljaspool kirikut olijate sissekutsumine, kas just see ei tähendagi olla Jumala rahvas?
Viola Ruelke Gommer (Pennsylvania, USA)