Kõrbe muutmine

Mu esimene õppeaasta piiblikolledþis oli lõppenud. Koolivaheajal läksin ma tagasi oma vanasse töökohta, et endale vajalikku elatisraha saada. Endised kolleegid tervitasid mu tagasitulekut raskete tööülesannete ja rõveda huumoriga. Kui nädalalõpp lähenes, tundsin ma, et olen väsinud, seesmiselt tühi ning ihult, südamelt ja mõistuselt räpane.

Kui ma tol pühapäevahommikul kirikus istusin, tundus mu hing olevat tühi nagu kõrbeliiv. Ülistuslaulude ja palve ajal kogesin, et Jumal värskendab mind. Kui ma võtsin osa leivamurdmisest, siis tundus mulle, et Püha Vaim puhastab mind. Inetute sõnade ja tegude sopp oli minema pestud, kõrbeliiv koges Jumala vihma ja hakkas õitsema. Siis meenus mulle, et kõrb, millest kirjutas Jesaja, “õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega” (Jesaja 35:2). Jumal andis mulle järgmiseks nädalaks jõudu.

Ma ei ole seda läbielamust kunagi unustanud. See tugevdas ülistamise tähtsust, kristliku osaduse olulisust ja Jumala sõna väge. Jumalale meeldib, et me teda ülistame. Kuid Jumal on teinud ülistamise meile samuti kaitseks kõrbe liivatormide vastu, mis meid ründavad.