Tähetarkade kingitused
Lugege Miika 6:6-8
Ja majja sisenedes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. (Matteuse 2:11)
Laual lamavad kingitused pereliikmete ja sõprade jaoks, käega katsutavad märgid me armastusest üksteise vastu.
“Aga mida ma kingin loodu Kuningale?” mõtlen ma. Ja läbi aegade tolmu kuulen ma, kuidas tähetargad esitavad sama küsimise: “Mida ma temale, juutide vastsündinud kuningale, kingin?“ Üks vastab: “Ma toon talle oma kulla, rikkuse.” Järgmine ütleb: “Ma toon viirukit, magusat ohvrilõhna.” Kolmas lausub: “Ja mina toon mürri – pulmade lõhna, valurohtu ja matusevõiet.”
Ma näen neid teel, koormatud aaretega. Aga kuidas saan mina tuua selliseid kingitusi nagu nemad? Kulda? Ma saan anda oma kulla – jõukuse ja aja – puudustkannatajatele. Viirukit? Ma saan lubada ülistusrõõmul olla magus lõhn mind ümbritsevatele inimestele. “Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit” (Heebrea 13:15).
Viimane on mürr, kingitus, mis puudutab surma. Ma saan surra oma isekatele igatsustele, enesekesksusele ja uhkusele ning selles suremises olla Jumala poolt kasutatud toomaks tervenemist ja rõõmu.
Ma näen neid teel, koormatud aaretega. Aga kuidas saan mina tuua selliseid kingitusi nagu nemad? Kulda? Ma saan anda oma kulla – jõukuse ja aja – puudustkannatajatele. Viirukit? Ma saan lubada ülistusrõõmul olla magus lõhn mind ümbritsevatele inimestele. “Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit” (Heebrea 13:15).
Viimane on mürr, kingitus, mis puudutab surma. Ma saan surra oma isekatele igatsustele, enesekesksusele ja uhkusele ning selles suremises olla Jumala poolt kasutatud toomaks tervenemist ja rõõmu.
Patricia Hammell Kashtock (Virginia, USA)