Purunenud sõprus

Paar nädalat tagasi vihastasin sõbra peale, kes oli solvanud mu tundeid. Asi läks veel hullemaks, sest kui ma otsustasin talle andeks anda, eiras ta mu lepituskatseid. Teiste jutu järgi tundis ta nii häbi, et ei julgenud minuga rääkida, sellepärast otsustasin lihtsalt eluga edasi minna.

Kuid ma seisin dilemma ees. Olin juba ostnud talle sünnipäevakingi. Olles seda oma abikaasaga arutanud, otsustasin ma kingi tagastada ja ta sünnipäeva unustada, sest tema oli ilmselt meie sõpruse unustanud.

Hommikuse vaikse aja jooksul mõistsin, et Jumala kingid minule ei sõltu sellest, kas ma olen täiuslik. Jumala õnnistused on armastuseannid, mitte tasu selle eest, et ma olen olnud hea. Ma olin ostnud sünnipäevakingi armastusest. Kas ma ei peaks seda samal põhjusel ka kinkima? Ma saatsin kingituse sõbrale, et ta teaks, et ma hoolin temast.