Jagatud lohutus
Lugege 2. Korintose 1:3-5
Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. (2. Korintose 1:4)
Täna hommikul helistas mulle pastorist sõber. Tema koguduseliikmel oli sünnituse ajal surnud vastsündinu.
Lapse isa ja ema on nüüd sügavas meeleheites ja ei taha enam kirikus käia. Pastor usaldas neile, et ka tema poeg ja minia olid samasuguse kaotuse üle elanud. See isiklik ühendus lasi pastoril seda noorpaari lohutada.
Jumal mõistab me meeleheidet lapse surma puhul, sest Jumal kannatas, kui Jeesus suri ristil. Ja Piibel õpetab, et need, kes on kannatanud ja keda Jumal on julgustanud, on oma raskete olukordade kaudu saanud väe olla teistele toeks.
Need rasked läbielamised ei tule meile karistusena Jumalalt, pigem on need reaalne elu. Jumala lohutust otsides avastame, et meid ümbritseb Jumala rahu, mis muudab iga kurva päeva veidi kergemaks. Aja jooksul võime isegi näha, et me võitlused aitavad meid igapäevaelus usklikena küpsemaks muutuda.
Jumal mõistab me meeleheidet lapse surma puhul, sest Jumal kannatas, kui Jeesus suri ristil. Ja Piibel õpetab, et need, kes on kannatanud ja keda Jumal on julgustanud, on oma raskete olukordade kaudu saanud väe olla teistele toeks.
Need rasked läbielamised ei tule meile karistusena Jumalalt, pigem on need reaalne elu. Jumala lohutust otsides avastame, et meid ümbritseb Jumala rahu, mis muudab iga kurva päeva veidi kergemaks. Aja jooksul võime isegi näha, et me võitlused aitavad meid igapäevaelus usklikena küpsemaks muutuda.
Rogelio Nonini (Buenos Aires, Argentina)