Kas öeldes jah?
Lugege Jaakobuse 1:22-25
Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. (Jaakobuse 1:22)
Ma olin just olnud kabelis ja kõndisin klassi poole, kui mööda kõnniteed lähenes mulle üks mees.
Ta kandis pamflette ja rahakotti ning ma teadsin, et ta tahab minult midagi. Ma valmistusin valmis mõeldud kaitseks: “Kuidas ma saan olla kindel, et raha, mis ma teile annan, läheb varjupaiga või toidu jaoks?”
Mees ütles, et ta on kodutu ja elab pargis. Need, mida ma pidasin pamflettideks, olid luuletused. Ta müüs neid, et pöörata tähelepanu meie piirkonna kodutute viletsale olukorrale. Mu mõte ruttas tagasi tänahommikuse jumalateenistuse juurde. Liturgia oli keskendunud Jumala käsule muretseda näljastele ja kodututele toitu ja varjualust. Kas ma peaksin sõna kuulama? Kas peaksin jumalateenistusel kuuldut selles igapäevaelu olukorras rakendama? Seekord olin sõnakuulelik, kuid alati ei ole.
Kui lahkume jumalateenistuselt, siis puutume kokku küsimusega: “Mida ma kavatsen täna kuulduga teha?” Ma mõtlesin kordade peale, kui olin olnud tõrges ja kordadele, kui ütlesin Jumalale “jah”. Ma mõtlesin võimalustest, mis mul on, et Jumala sõna ellu rakendada.
Mees ütles, et ta on kodutu ja elab pargis. Need, mida ma pidasin pamflettideks, olid luuletused. Ta müüs neid, et pöörata tähelepanu meie piirkonna kodutute viletsale olukorrale. Mu mõte ruttas tagasi tänahommikuse jumalateenistuse juurde. Liturgia oli keskendunud Jumala käsule muretseda näljastele ja kodututele toitu ja varjualust. Kas ma peaksin sõna kuulama? Kas peaksin jumalateenistusel kuuldut selles igapäevaelu olukorras rakendama? Seekord olin sõnakuulelik, kuid alati ei ole.
Kui lahkume jumalateenistuselt, siis puutume kokku küsimusega: “Mida ma kavatsen täna kuulduga teha?” Ma mõtlesin kordade peale, kui olin olnud tõrges ja kordadele, kui ütlesin Jumalale “jah”. Ma mõtlesin võimalustest, mis mul on, et Jumala sõna ellu rakendada.
Roger L. Grimmett (Illinois, USA)