Mägironimine

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Jesaja 2:2-4

Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa. (Laul 121-1:2)

Ma ei ole kunagi olnud mägironija, kuid kristliku noortetöö tegijana Malaisias tuli mul juhtida mägironimist Borneos asuva Kinabalu mäe otsa, mis on peaaegu 13 500 jala kõrgune. Nüüd olen roninud selle otsa juba kolm korda, kuigi ma olen üle kuuekümne aasta vana ja mul on kaks kunstliigest.

Ma olen roninud sinna vendade ja õdedega viiest riigist. Me alustame iga ronimist palvetamisega. Palutakse hiina keeles, kuid ma kuulen alati, et mainitakse minu nime. Pärast palvet tundub, et ronimine on kergem ja me jõud suurem. Me alustame auruses troopikaniiskuses. Siis ronime läbi parasvöötme, kus kasvavad metsmaasikad. Tipule lähemale jõudes ronime paljastel kaljudel ja õhutemperatuur on nulli ümber. Madalamatel astmetel on toetus-punkte kerge leida. Kõrgemal, kaljusel pinnasel on toetuspunktid harvemad. Viimased kaks kilomeetrit ronime köite abil.

Kristlase elu on nagu mäkkeronimine. Aeg-ajalt tundub tee kerge. Kui elukallakud muutuvad keerulisemaks, vajame abi. Kui hoiame tugevasti kinni oma Issandast ja Lunastajast Jeesusest Kristusest, saame jõuda mäetippu ja rõõmustada.

Paul Juby (Norfolk, Inglismaa)

PALVE:
Tänu Sulle, Issand, et Sina viid meid mäetippu ja oled meiega, kui me ronime. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Ükskõik kas me tee on sile või raske, käib Kristus koos meiega.

PALVE TULIPUNKT:
Mägironijad

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.