Igaüks, kes küsib

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Jaakobuse 2:8-17

Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? (1. Johannese 3:17)

Mehhikos Monterreys istub kõnnitee ääres naine, laps süles. Pea longus, juuksed sassis ja seljas viletsad riided, on naine lausa meeleheite pilt. Kui ma temast möödun, sirutab ta käe välja, lootmata, et ma sellele reageerin.

On olemas palju viise leida põhjusi, miks talle mitte raha anda, kuid kohutav tõde on see, et järele mõeldes ma ei andnudki talle raha. Ma reageerisin blaseerunud ükskõiksusega, mis oli minus aastate jooksul vaeste eiramiseks sündinud. Ma mitte ainult ei jätnud seda naist ilma abist, mida ta vajas, vaid eirasin ühtlasi Jumala käsku vaeseid aidata. Niimoodi käitudes jäin ma ilma võimalusest puudutada Jeesust. Sellest päevast alates olen ma Jumala armust õppinud, kui tähtis on anda igaühele, kes palub (Vaadake Matteuse 25:31-40).

Kas me peame andma igale puudustkannatajale, kellega me tee ristub? Sõna peab väljendab vale mõtet sellest, mida Jumal tahab. Imeline õppetund, mida ma hakkan omandama, on see, et Jumala käsud ei ole mõeldud olema koorem. Selle asemel pakub iga käsk võimalust tulla Jeesusele lähemale ja lasta teda õpetada meid vabamalt armastama.

Tom Ashwood (Tennessee, USA)

PALVE:
Kallis Issand, tänu Sulle tarkuse eest, mida Sa kingid meile isegi läbikukkumiste kaudu. Aita meid selgemini näha armastavat reaktsiooni puudustkannatava ligimese vastu. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kui me astume lähemale puudustkannatajale, siis astume lähemale Kristusele.

PALVE TULIPUNKT:
Kodutud lastega naised

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.