Mitte kunagi üksi
Lugege Rooma 14:7-9
Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand. (Rooma 14:9)
“Kuidas sinust sai kristlane?” Selle küsimuse esitas mulle Teise maailmasõja ajal mu kaasvõitleja pärast seda, kui me lahinguüksus oli Prantsusmaal Normandias läinud piirdeheki taha väljale.
Ma vastasin talle nii hästi, kui tollal oskasin. Ma ütlesin: “Inimene peab tõesti olema rumal, et mitte olla kristlane, sest sa elad paremini ja sured paremini.”
Ma ei mäleta, kas mu vastus rahuldas teda või mitte. Kuid olles elanud umbes 85 aastat, saan ma seda lihtsat vastust uuesti kinnitada. Olen veendunud, et usurahvas elab tõesti paremini ja sureb paremini, sest nad suudavad seista silmitsi elutormidega suurema rahuga kui need, kes käivad ilma usuta, et Jumal käib nende kõrval. Kui usuinimesed elavad ja surevad, teavad nad, et Jumal on nende lähedal.
Tänane tekst kinnitab meile, et Issand tahab käia koos meiega nii elus kui ka surmas, et Kristus on nii surnute kui ka elavate Issand. Kui meil on sisemine rahu, mis tuleb Jumala kohalolust, mis “on ülem kui kogu mõistmine [ning] hoiab [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filipi 4:7), siis saame usus elada ja surra.
Ma ei mäleta, kas mu vastus rahuldas teda või mitte. Kuid olles elanud umbes 85 aastat, saan ma seda lihtsat vastust uuesti kinnitada. Olen veendunud, et usurahvas elab tõesti paremini ja sureb paremini, sest nad suudavad seista silmitsi elutormidega suurema rahuga kui need, kes käivad ilma usuta, et Jumal käib nende kõrval. Kui usuinimesed elavad ja surevad, teavad nad, et Jumal on nende lähedal.
Tänane tekst kinnitab meile, et Issand tahab käia koos meiega nii elus kui ka surmas, et Kristus on nii surnute kui ka elavate Issand. Kui meil on sisemine rahu, mis tuleb Jumala kohalolust, mis “on ülem kui kogu mõistmine [ning] hoiab [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filipi 4:7), siis saame usus elada ja surra.
Jack G. Ammon (Florida, USA)