Kristuse armsam
Lugege 1. Korintose 13:1-13
Kui see sünnib, siis ei ole enam kreeklast ega juuti, ei ümber-lõigatut ega ümberlõikamatut, ei umbkeelset ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikides on Kristus. (Kolossa 3:11)
Aeg-ajalt puutume kokku humoorikate lugudega, kuidas mehed ja naised lähenevad elule erinevalt.
Kui me nende olukordade üle muigame, siis tunnistame ühtlasi, et sellised stereotüübid nagu “naised armastavad ehteid” või “mehed armastavad tööriistu” loovad illusiooni, et me teame inimese kohta kõike, tuginedes sellele, et teame kogu rühma kohta üht fakti. Tõeterad nendes arvamustes panevad meid ootama teatud konkreetset käitumist – kuidas me abikaasa või sõbrad peaksid käituma.
Kuid Jeesus hakkas vastu inimtendentsile kasutada silte. Ta keeldus nimetamast inimesi “patuseks” või “ebapuhtaks”, nähes iga inimest lahus igasugusest kitsast visioonist, mille ühiskond oli kehtestanud. Kuigi Matteus võis oma maksukoguja identiteediga rahul olla, nägi Jeesus temas jüngrit. Kui me arvame, et teame, mida inimeselt oodata, lubame me maailmal ennast määratleda ja piirata. Me ei võta vastu terviklikku pilti iga Jumala armsama väärtusest. Vaadates “aimamisi nagu peeglist” (1. Korintose 13:12), ei õnnestu meil näha Jumala armastavate silmadega. Kristus kutsub meid seda õigesti tegema.
Kuid Jeesus hakkas vastu inimtendentsile kasutada silte. Ta keeldus nimetamast inimesi “patuseks” või “ebapuhtaks”, nähes iga inimest lahus igasugusest kitsast visioonist, mille ühiskond oli kehtestanud. Kuigi Matteus võis oma maksukoguja identiteediga rahul olla, nägi Jeesus temas jüngrit. Kui me arvame, et teame, mida inimeselt oodata, lubame me maailmal ennast määratleda ja piirata. Me ei võta vastu terviklikku pilti iga Jumala armsama väärtusest. Vaadates “aimamisi nagu peeglist” (1. Korintose 13:12), ei õnnestu meil näha Jumala armastavate silmadega. Kristus kutsub meid seda õigesti tegema.
William R. Kirklin (Indiana, USA)