Varjupaik

Mõnikord tundub, et kõik probleemid tulevad ühekorraga ja ma langen masendusse. Halb ilm, haigus ja lihtsalt suur töö-koormus röövivad mu meelerahu. Aga ma olen leidnud lihtsakoelise viisi, kuidas rahuneda ja tasakaalu saavutada: ma otsin varjupaika Kristuses. See tähendab, et ma otsin üksildase koha ning naudin üksindust ja vaikust nii palju kui võimalik.

Mõnikord lähen ma välja verandale või kodulähedasse kohvikusse. Ma võtan kaasa Piibli ja märkmiku. Võtan istet ja rahunen maha. Kui tunnen, et olen juba vastuvõtlikum, siis hakkan palvetama ja Piiblit lugema. Ma pööran tähelepanu ideedele, mis mulle sel ajal pähe tulevad, sest need võivad olla Jumalalt. Sageli panen kirja kõik, mis mu elus toimub või mõtisklen kirjakoha üle, millest leian uut värsket juhtimist.

See aeg ei möödu kunagi tühjana. Mõni palveaeg on julgustavam ja toetavam kui teised, kuid ma suudan alati teatud määral siseneda Jumala ligiolusse ja leida jõudu igaks päevaks.

Jumal on mu varjupaik ja tugevus. Olles valmis Jumalat kuulama ja koos temaga aega veetma, leian ma abi ja jõudu, mida vajan.