Rahuvisioon
Lugege Laul 23
Meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele. (Luuka 1:78-79)
Mõni aasta tagasi koges mu naabruskond snaiprirünnakute ajal täielikku elektrikatkestust.
Meil puudus igasugune elektriühendus maailmaga. Kui ma võtsin autost taskulambi ja koju tagasi läksin, märkasin, et olin ainus inimene, kes pimeduses ringi liikus. Ma hakkasin kartma ja püüdsin oma hirmu vaigistada 23. Laulu salme meenutades.
Ma leidsin rahu, mõeldes haljal aasal lebamisele ja vee ääres istumisele. Jumal oli pimeduses mu varjupaik. Maailma problee-midest hoolimata nägin ma valgust! Jumal oli taastanud mu hinge. Pimeduse keskel oli Jumal juhtinud mind vee äärde. See puhkepaik oli muutunud enamaks kui palve; ma mõistsin seda kui visiooni, mis Jumalal on maailmale. Igal pool enda ümber võisin ma näha, nuusutada, kuulda ja maitsta Jumala headust.
Kui saabub pimeduseaeg, siis võime uskuda, et ükskõik, mis ka juhtuks, taastab Jumal meie hinge. Isegi pimeduses särab Jumala valgus.
Ma leidsin rahu, mõeldes haljal aasal lebamisele ja vee ääres istumisele. Jumal oli pimeduses mu varjupaik. Maailma problee-midest hoolimata nägin ma valgust! Jumal oli taastanud mu hinge. Pimeduse keskel oli Jumal juhtinud mind vee äärde. See puhkepaik oli muutunud enamaks kui palve; ma mõistsin seda kui visiooni, mis Jumalal on maailmale. Igal pool enda ümber võisin ma näha, nuusutada, kuulda ja maitsta Jumala headust.
Kui saabub pimeduseaeg, siis võime uskuda, et ükskõik, mis ka juhtuks, taastab Jumal meie hinge. Isegi pimeduses särab Jumala valgus.
Camille Williams (New Jersey, USA)