Isa käed
Lugege 2. Korintose 5:16-21
Kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud neisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. (2. Korintose 5:19-20)
Ma tegin kodus remonditöid, tööriistad ja materjalid käeulatuses.
Just enne, kui ma alustasin, nägin enda ees oma isa käsi. Tegelikult olid need minu käed, kuid ma märkasin, kui väga need tema omadega sarnanesid. Nende kuju ja ülesehitus oli samasugune. Viis, kuidas ma hoidsin tööriistu ja materjale, oli täpselt niisugune, nagu isa oli mulle õpetanud. Sarnasus tema ja minu käte vahel oli jalustrabav, võib-olla veel rohkem sellepärast, et isa oli mõni kuu tagasi surnud. Teatud mõttes olid mu käed kõik, mis oli temast järele jäänud. Ta oli suurem osa minust, kui olin ette kujutanud.
Hiljem tundsin, et Issand kasutas seda momenti meenutamaks mulle suuremat tõde. Kui ma teenin mind ümbritsevaid inimesi, siis tean, et selles, mida ma olen teinud nii, nagu õpetas Kristus, näevad nad minu sarnasust temaga. Meie tunnistuse tõeline test on see, mida teised näevad – Kristus.
Hiljem tundsin, et Issand kasutas seda momenti meenutamaks mulle suuremat tõde. Kui ma teenin mind ümbritsevaid inimesi, siis tean, et selles, mida ma olen teinud nii, nagu õpetas Kristus, näevad nad minu sarnasust temaga. Meie tunnistuse tõeline test on see, mida teised näevad – Kristus.
Mark Beaird (Alabama, USA)