Kasvage suureks

Kui ma noore neiuna kodust kaugel tööl käisin, saatsid ema ja isa mulle kalendri selliste sõnadega: “Esimene asi, mis me oma lastele anname, on juured, viimane aga – tiivad.” Vanemate kingitus oli mu iseseisvuse tunnustus ja manitsus hakata ise oma elu eest vastutama toidu abil, mis anti mu juurtele.

Nagu mu vanemad, kes mind julgustasid, käskis ka Paulus kristlasi seista kindlalt oma usus ja Kristuse tundmises. Esimeses kirjas Korintose kogudusele puudutas Paulus nende tõsiseid probleeme. Ta noomis korintlasi kui “väeteid lapsi Kristuses” (1. Korintose 3:1) nende lõhestatuse, ebamoraalsuse ja juhtimise puudumise pärast. Paulus käskis neid suureks kasvada. Vaimuliku isana palus Pauluse neid oma usus edasi minna, tiivad välja sirutada ja lennata.

Minagi jätan sageli hooletusse piiblilugemise, palves Jumala ja Püha Vaimu juhtimise otsimise. Ma tahan, et keegi teine – isa või ema, pastor või koguduse juht – ütleks mulle, mida teha. Kuid me ei ole mõeldud jääma oma vanemate väikelapseks või “väetiks lapseks Kristuses”. Nagu käskis Paulus korintlasi ja mu vanemad mind, kutsub Kristus meid kõiki suureks kasvama, tiivad välja sirutama ja lendama.

Meile kõigile on indiviididena antud vabadus ja võime järgida Kristust.