Minipalved

Varahommikuses vaikuses lugesin ma Pauluse viimaseid juhtnööre Tessaloonika kogudusele. Ma lugesin lastetoas öölambi valguses, püüdes enne lapse ärkamist olla veidi aega koos Jumalaga. Väikelapse ja kahe teismelise tüdruku emana on mu aeg väga piiratud. Öö annab teed päevale, lapsuke ohkab ja liigutab, andes sellega märku, et mu vaikne aeg jõuab varsti lõpule. Ma tahan “palvetada lakkamatult”, kuid päevarutus ja lärmis ei ole ma kindel, kuidas seda teha.

Usklikud on alati püüdnud leida viise, kuidas olla palves püsivad. Näiteks Jeesuse eluajal pidi juudi mees hommikul mitu korda palvetama, enne kui ta voodist välja sai. Päeva jooksul oli ette nähtud mitmesuguseid palveid. Need reeglid olid kavandatud selleks, et aidata inimesi “lakkamatult palvetada”.

Ma otsustasin neist vanadest tavadest õppust võtta. Täna püüan ma mõelda Jumalast minipalvetega, kui ma panen kokku puhast pesu, mängin lapsega, juhin autot ja täidan oma näiliselt üksluiseid ülesandeid. Päeva jooksul tulen ma lähemale oma eesmärgile “lakkamatult palvetada” ja liigun Jumalale lähemale.