Kutse palvele
Lugege Rooma 14:4-12
Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda pahaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. (Rooma 14:10)
Ühel ilusal kevadpäeval jätsin ma lapsed kooli juurde ning hakkasin taevast ja lilli imetledes kodu poole jalutama.
Mu meeldiv jalutuskäik katkes, kui ma pidin astuma ümber tänaval lamava kildudeks purunenud likööripudeli. “Uskumatu, mida inimesed teevad!” oli mu esimene mõte. “Neil pole mõistust. Lapsed käivad siin kogu päeva edasi-tagasi. Kas need inimesed teiste peale ei mõtlegi? Missugune inimene viskab tühja pudeli tänavale?”
Püha Vaim katkestas mu vaimse käratsemise. “Hea küsimus, Cathy. Missugused solvatud, murdunud südamega või ahistatud inimesed seda teeksid? Missugune solvang viiks inimese selleni, et ta tarbib avalikus kohas alkoholi ja viskab tühja pudeli tänavale?”
Ma sain aru, mida olin teinud. Kõnniteel sädelevatele klaasikildudele tagasi vaadates lõpetasin ma kohtumõistmise ja hakkasin hoopis pudeli tänavale visanud inimese eest palvetama. Iga kord, kui ma nüüd näen lõhutud pudelit, soditud seina, tänaval hulkuvaid lapsi, siis ei vaata ma seda enam kui võimalust hukka mõista, vaid kui kutset palvetada.
Püha Vaim katkestas mu vaimse käratsemise. “Hea küsimus, Cathy. Missugused solvatud, murdunud südamega või ahistatud inimesed seda teeksid? Missugune solvang viiks inimese selleni, et ta tarbib avalikus kohas alkoholi ja viskab tühja pudeli tänavale?”
Ma sain aru, mida olin teinud. Kõnniteel sädelevatele klaasikildudele tagasi vaadates lõpetasin ma kohtumõistmise ja hakkasin hoopis pudeli tänavale visanud inimese eest palvetama. Iga kord, kui ma nüüd näen lõhutud pudelit, soditud seina, tänaval hulkuvaid lapsi, siis ei vaata ma seda enam kui võimalust hukka mõista, vaid kui kutset palvetada.
Cathy Wesolek (Indiana, USA)