Üheskoos hästi elamine

Kui meie kolm last üheskoos mängisid, siis mõnikord nad vaidlesid, nagu lastel on kombeks. Mulle see ei meeldinud ja ma püüdsin neile selgeks teha, et nad peavad omavahel hästi läbi saama. Kui nad oma mänguasju rahulikult jagasid, meeldis mulle neid vaadata. Kui lapsed suureks kasvasid ja nende huvid muutusid, siis veetsid nad rohkem aega oma sõprade kui üksteisega. Aeg-ajalt istusid nad koos ja rääkisid raamatust, mida olid lugenud või kõnelesid lihtsalt päevasündmustest. Nüüd on nad täiskasvanud ja kohtuvad harvemini; kui ma aga kuulen, et nad kutsuvad üksteist külla või lähevad koos sisseoste tegema, siis muutub mu süda soojaks.

Kui Jumal meid jälgib, siis tunneb ta arvatavasti sama, mida mina tunnen oma lapsi vaadates. Kui me omavahel vaidleme ja riidleme, siis kurvastab see Jumalat. Nii ei ole me Jumalale meelepärased. Kui me aga kohtleme üksteist armastusega, siis ütleb Piibel, et see on “hea ja meeldiv”. Nii nagu lapsevanemad tunnevad rõõmu, nähes, et lapsed austavad üksteist, on ka Jumalal hea meel, kui usklikud elavad üksmeeles.