Olen vaba!
Lugege Kolossa 3:12-17
Üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellegi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! (Kolossa 3:13)
Mulle tehti lapsena liiga ja 40 aastat kandsin ma endas sügavat viha oma isa vastu.
Lapsena kartsin temaga üksi olla. Täiskasvanuna otsustasin näidata talle oma suhtumist sellega, et ma ei käinud tal külas. Kui ma palvetasin, siis oli mul isegi raske Jumalat “Isaks” kutsuda, sest sõna isa äratas minus liiga palju kohutavaid mälestusi.
Hiljuti palusin Jumalat, et ta annaks mulle andeks ja palusin ka, et ta täidaks mind oma armastusega. Mu elu muutus. Ma ei olnud kunagi kogenud sellist armastust ja andestust. Kui ma palusin oma maapealset isa mulle minu viha ja halb käitumine andeks anda, siis sündis ime. Isa mitte ainult ei andnud mulle andeks, vaid ta palus ka ise andeks – esimest korda tunnistades, et ta oli mulle halba teinud.
Ma ei kanna enam viha oma isa vastu. Armastus ja andestus täidavad tühja augu nii minus kui ka meievahelistes suhetes. Nüüd ma näen, kuidas ma lasin sellel, mida keegi teine mulle tegi, oma mõtteid juhtida. Andeks andes olen ma vaba.
Hiljuti palusin Jumalat, et ta annaks mulle andeks ja palusin ka, et ta täidaks mind oma armastusega. Mu elu muutus. Ma ei olnud kunagi kogenud sellist armastust ja andestust. Kui ma palusin oma maapealset isa mulle minu viha ja halb käitumine andeks anda, siis sündis ime. Isa mitte ainult ei andnud mulle andeks, vaid ta palus ka ise andeks – esimest korda tunnistades, et ta oli mulle halba teinud.
Ma ei kanna enam viha oma isa vastu. Armastus ja andestus täidavad tühja augu nii minus kui ka meievahelistes suhetes. Nüüd ma näen, kuidas ma lasin sellel, mida keegi teine mulle tegi, oma mõtteid juhtida. Andeks andes olen ma vaba.
Michele Raisch (New Mexico, USA)