Turvaliselt kodus
Lugege Laul 91
Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks. Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet. (Laul 91:14-15)
Imetlesin kaldalt enda ees avanevat lummavat vaatepilti. Suur mootorpaat ringles aeglaselt ümber väikese purjeka, mis hüples järve tumedatel vetel üles-alla.
Suurem paat tantsiskles aeglaselt lainetel, jäädes siiski lühikese vahemaa kaugusele väiksemast, milles viibis kaks last. Väike purjekas pöördus ja muutis tuule käes suunda, suurem paat aga jäi endiselt turvalisesse kaugusesse, sellegipoolest piisavalt ligidale, et vajaduse korral kaht purjetajat päästa. Pärast mõningast tiirutamist ja manööverdamist suundusid mõlemad alused minu lähedal asuvasse sadamasse. Naeratav nooruk juhtis väikese purjeka oskuslikult kalda poole. Kui mootorpaat hakkas poisi ja ta õe lähedal randuma, hüppasid nad enesekindlalt rohuga kaetud kaldale. Ma olin olnud nii purjetamis- kui ka elu õppetunni pealtnägijaks.
Jumal valvab me üle just nii, nagu vanemad valvasid mootorpaadist oma lapsi. Kui me muudame kurssi, siis püsib Jumal me lähedal – ta on alati kohal, valvates ja oodates, et tulla meie juurde, kui lained hakkavad liialt kõikuma ja tuul muutub liiga tugevaks. Kui me usume Jumala kohaolusse ja tunnistame Jumala juhtimise päästvat armu, siis võime meiegi naeratada, kui turvaliselt kodu poole roolime.
Jumal valvab me üle just nii, nagu vanemad valvasid mootorpaadist oma lapsi. Kui me muudame kurssi, siis püsib Jumal me lähedal – ta on alati kohal, valvates ja oodates, et tulla meie juurde, kui lained hakkavad liialt kõikuma ja tuul muutub liiga tugevaks. Kui me usume Jumala kohaolusse ja tunnistame Jumala juhtimise päästvat armu, siis võime meiegi naeratada, kui turvaliselt kodu poole roolime.
Betty Downs (Lõuna-Dakota)